GDPR – E-posti turundus
Uudiskirjade saatmine ja e-posti turundus on kindel osa veebiturunduse universumist. Põhimõtteliselt kehtib põhimõte, et töötlemine on keelatud, kuid see võib olla lubatav, samuti isikuandmete puhul, mida kasutatakse e-kirjade saatmiseks. Töötlemine on lubatud ainult üldise andmekaitsemääruse (GDPR) alusel, kui kas andmesubjekt on andnud nõusoleku või on olemas muu õiguslik alus. See võiks olla näiteks vastutava töötleja õigustatud huvi säilitamine e-posti turunduse saatmiseks. Üldise andmekaitsemääruse põhjendus 47 sätestab selgesõnaliselt, et seadus kehtib ka isikuandmete töötlemisele vahetu turunduse jaoks kui vastutava töötleja õigustatud huvi.
Lisaks võib sellise huvi näha näiteks siis, kui andmesubjekti ja vastutava töötleja vahel on asjakohane ja proportsionaalne suhe. See võib olla nii, kui andmesubjekt on vastutava töötleja klient või tema teenistuses. Seega viitab palju sellele, et e-posti turundus on lubatud ilma nõusolekuta, vähemasti olemasolevate klientide puhul. Kui ettevõttel on õigustatud huvi “külmkontaktide” vastu e-posti turunduse kaudu, võib turundusse kirju saata potentsiaalsetele klientidele ilma nõusolekuta. Selleks, et uudiskirja või e-posti teel rohkem teavet mitte saada, peab klient sellest vaid keelduma turunduse eesmärgiga tehtavast töötlemisest. Vastavalt GDPR-i artikli 21 lõikele 2 ja lõikele 3 on andmesubjektil alati õigus esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemise suhtes otseturunduse eesmärgil. Kui andmesubjekt esitab vastuväite, peab vastutav töötleja vaid turunduslikul eesmärgil töötlemise lõpetama, kuid andmeid võib siiski töödelda muudel eesmärkidel, näiteks lepingu täitmiseks. Vastutava töötleja õigustatud huvi töödelda andmeid turunduseesmärkidel ei saa kunagi üle kaaluda andmesubjekti vastuväidet. Siiski tuleb märkida, et vastavalt üldise andmekaitsemääruse artiklile 95 kehtib see kõikide andmekaitsega seotud eesmärkide kohta, kui ePrivaatsuse direktiivis ei sisaldu sama reguleerimisalaga erisätteid (vt ka põhjendus 173). Tagajärg on see, et e-posti turundus on hetkel lubatud ainult asjassepuutuvate isikute nõusolekul (direktiivi 2002/58/EÜ artikli 13 lõige 1). Tuleb oodata ja vaadata, kas ePrivaatsuse määrus annab selles osas rohkem selgust.
Sõltumata sellest, kas ettevõte tugineb oma turundusmeetmetes edaspidi õigustatud huvile või nõusolekule, peab vastutav töötleja järgima andmesubjekti õigus olla teavitatud. Selle teabe sisu sõltub kasutatavast õigustusalusest. Palun pange tähele, et võib esineda teatud täiendavaid riiklikke seadusi (nt konkurentsiseadus), mis võivad olla veidi rangemad või mis võivad kehtestada täiendavaid piiranguid.
Sobivad GDPR-i artiklid.
Artikkel 6 GDPR – Isikuandmete töötlemise seaduslikkus
Artikkel 7 GDPR – Nõusoleku andmise tingimused
Artikkel 21 GDPR – Õigus esitada vastuväiteid
Artikkel 95 GDPR – Seos direktiiviga 2002/58/EÜ
Välised lingid.
Eksperdi panus
Sobivad põhjendused.
Põhjendus 32 – Nõusoleku tingimused
Põhjendus 33 – Nõusolek teatud teadusvaldkondade jaoks
Põhjendus 39 – Andmetöötluse põhimõtted
Põhjendus 40 – Andmetöötluse seaduslikkus
Põhjendus 41 – Õiguslik alus või seadusandlikud meetmed
Põhjendus 42 – Tõendamiskohustus ja nõusoleku nõuded
Põhjendus 43 – Vabatahtlikult antud nõusolek
Põhjendus 47 – Ülimuslik õigustatud huvi
Põhjendus 171 – Direktiivi 95/46/eü kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
Põhjendus 173 – Suhe direktiiviga 2002/58/eü