GDPR – Isikuandmed
Mõiste „isikuandmed” on isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) kohaldamise läveks. Ainult siis, kui andmete töötlemine puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust. Mõiste on määratletud art. 4 lõige 1. Isikuandmed on igasugune teave, mis on seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga.
Andmesubjektid on tuvastatavad, kui neid saab otseselt või kaudselt tuvastada, eriti viitega identifikaatorile, nagu nimi, identifitseerimisnumber, asukohaandmed, veebitunnus või mõni erinüanss, mis väljendab nende füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, äri-, kultuurilist või sotsiaalset identiteeti. Praktikas hõlmavad need ka kõiki andmeid, mis on või võivad olla mingil viisil isikuga seotud. Näiteks on inimese telefon, krediitkaardi- või personalinumber, kontoandmed, numbrimärk, välimus, kliendinumber või aadress kõik isikuandmed.
Kuna definitsioon sisaldab “iga teavet”, tuleb eeldada, et mõistet “isikuandmed” tuleks tõlgendada võimalikult laialdaselt. Seda viitab ka Euroopa Kohtu praktika, mis käsitleb isikuandmetena ka vähem selgesõnalist teavet, nagu näiteks tööajatabelid, mis sisaldavad teavet töötaja tööpäeva algus- ja lõpuaegade ning pauside või mitte tööajale langevate aegade kohta. Samuti on kandidaadi kirjutatud vastused testil ja eksamineerija märkused nende vastuste kohta “isikuandmed”, kui kandidaati on teoreetiliselt võimalik tuvastada. Sama kehtib ka IP-aadresside kohta. Kui vastutaval töötlejal on seaduslik võimalus kohustada teenusepakkujat edastama täiendavat teavet, mis võimaldab tal IP-aadressi taga olevat kasutajat tuvastada, on tegemist isikuandmetega. Lisaks tuleb märkida, et isikuandmed ei pea olema objektiivsed. Subjektiivne teave, nagu arvamused, hinnangud või eelarvamused, võivad olla isikuandmed. Seega hõlmab see isiku krediidivõimelisuse hinnangut või tööandja hinnangut töötulemustele.
Lõpuks, kuid mitte vähem tähtsana, sätestab seadus, et töötaja iseloomustust käsitlev teave peab viitama füüsilisele isikule. Teisisõnu ei kohaldata andmekaitset juriidiliste isikute, näiteks korporatsioonide, sihtasutuste ja institutsioonide, teabele. Füüsiliste isikute puhul algab kaitse ja lõpeb õigussuutlikkusega. Põhimõtteliselt omandab isik selle suutlikkuse sünniga ja kaotab selle surmaga. Seega peavad andmed olema määratavad identifitseeritud või identifitseeritavatele elavatele isikutele, et neid saaks pidada isikuandmeteks.
Lisaks üldistele isikuandmetele tuleb eelkõige arvestada isikuandmete eriliikidega (tuntud ka kui tundlikud isikuandmed), mis on väga olulised, kuna neile kehtib kõrgem kaitsetase. Nende andmete hulka kuuluvad geneetilised, biomeetrilised ja terviseandmed, samuti isikuandmed, mis paljastavad rassilise ja etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või ideoloogilised veendumused või ametiühingusse kuulumise.
Sobivad GDPR-i artiklid.
Artikkel 4 GDPR – Mõisted
Artikkel 9 GDPR – Isikuandmete eriliikide töötlemine
Välised lingid.
Ametiasutused
- [European Data Protection Supervisor] Isikuandmete töötlemise turvameetmed. / ENG: Security Measures for Personal Data Processing
- [Data Protection Authority Isle of Man] Teadke oma andmeid – 5 W kaardistamine. / ENG: Know your data – Mapping the 5 W’s
- [Data Protection Authority UK] Põhimõisted. / ENG: Key definitions
- [European Commission] Mis on isikuandmed? / ENG: What is personal data?
- [European Commission] Milliseid isikuandmeid peetakse tundlikeks? / ENG: What personal data is considered sensitive?
- [EU publications] Euroopa andmekaitseõiguse käsiraamat – Isikuandmed, lehekülg 83. / ENG: Handbook on European data protection law – Personal data, page 83
Eksperdi panus