GDPR – Õigus saada teavet

Isikuandmete kogumise ja kasutamise osas on vaja läbipaistvust, et võimaldada ELi kodanikel teostada oma õigust isikuandmete kaitsele. Seetõttu annab Isikuandmete Kaitse Üldmäärus (GDPR) üksikisikutele õiguse saada teavet oma isikuandmete kogumise ja kasutamise kohta, mis toob kaasa erinevaid teabe esitamise kohustusi vastutava töötleja poolt.

Seadus eristab kahte juhtumit: ühelt poolt, kui isikuandmed saadakse otse andmesubjektilt (GDPR artikli 13 kohaselt) ja teiselt poolt, kui see ei ole nii (GDPR artikli 14 kohaselt).

Kus andmeid saadakse otse, tuleb isikut koheselt teavitada, mis tähendab andmete saamise ajal. Sisu osas sisaldab vastutava töötleja teavitamise kohustus tema identiteeti, andmekaitseametniku kontaktandmeid (kui see on saadaval), töötlemise eesmärke ja õiguslikku alust, mis tahes õigustatud huvisid, millele toetutakse, isiklike andmete edastamise korral saajaid ning igasugust kavatsust edastada isikuandmeid kolmandatesse riikidesse. Lisaks sisaldab teavitamisõigus ka teavet säilitamise kestuse, andmesubjekti õiguste, nõusoleku tagasivõtmise võimaluse, õiguse esitada kaebus ametiasutustele ja kas isikuandmete esitamine on seaduslik või lepinguline nõue. Lisaks tuleb andmesubjekti teavitada kõigist automatiseeritud otsuste tegemise tegevustest, sealhulgas profiilianalüüsist. Ainult juhul, kui andmesubjekt on juba teadlik eeltoodud teabest, ei ole vaja neid esitada.

Kui isikuandmeid ei saada andmesubjektilt, tuleb talle teave anda mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kuu aja pärast. Juhul, kui kogutud teavet kasutatakse otseseks kontakteerumiseks andmesubjektiga, on tal õigus saada teavet kohe, kui temaga võetakse ühendust. Sisu osas peab vastutav töötleja andma sama konkreetset teavet, nagu oleks isikuandmeid saadud otse andmesubjektilt. Ainsaks erandiks on teave kohustuste kohta esitada isikuandmeid, kuna vastutaval töötlejal ei ole siin otsustusõigust. Lisaks on vastutaval töötlejal kohustus teatada, millistest allikatest isikuandmed pärinevad ja kas need olid avalikult kättesaadavad. Andmesubjektil on õigus saada teavet täpsel, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti ligipääsetaval kujul. Informeerimiskohustust saab täita kirjalikus või elektroonilises vormis. On selgesõnaliselt öeldud, et nn „standarditud kujutise sümboleid“ võib kasutada ka selleks, et edastada vastutava töötlemise ülevaadet kergesti arusaadavas, mõistetavas ja selges vormis.

Juhul kui isikuandmeid ei koguta andmesubjektilt, puudub erandjuhtudel teavitamiskohustus. See kehtib, kui teabe esitamine on kas võimatu või põhjendamatult kulukas, kogumine ja/või edastamine on seadusega ette nähtud, või kui andmed peavad jääma konfidentsiaalseks kutsealase saladuse või muude seadusjärgsete saladuse hoidmise kohustuste tõttu.

Välised lingid.

Ametiasutused

Eksperdi panus


Scroll to Top